Altjal saab peagi elamusterohkelt matkata

Altja kõrts

Autor: Kent Kerner Haljala valla avalike suhete spetsialist. Haljala Valla Sõnumid 31.03.2022

Palmse mõisa direktor Merili Vipper ja ekspositsiooni juht Eve Ong on võtnud käsile uue projekti – kuidas Altja rannaküla pakutavat ehedust ning sealset emotsiooni kohalikule ja välisturistile pakkuda. Võib küsida, et miks just Palmse mõisa naised Altja külaga seonduva oma südameasjaks on võtnud, kuid vastus on üsna lihtne ja loogiline. Palmse mõis kureerib ka Altja kõrtsi tegevust ning kõrts kuulub organisatsiooniliselt mõisa alla. Nii Palmse mõis kui Altja kõrts on omakorda osa sihtasutusest Virumaa Muuseumid, mille Kultuuriministeerium, Rakvere linn ja Vihula vald juba 2002. aastal ühiselt asutasid.
 

Mõisa meeskonnaga liitus Altja küla elanik Margaret Kodusaar

Kohtume Merili ja Evega Altja kõrtsi kõrval asuval niinimetatud kiigemäel. Meiega liitub Palmse mõisa kollektiivi värskeim liige Margaret Kodusaar.

Margaret ilmselt Altja küla elanikele võõras ei ole, on ta ju Altjaga läbi elu seotud olnud ja ka praegune elukoht asub just Altjal. Margaretiga kohtudes võib eestlastel tekkida kindlasti hetk, kus tuleb endalt küsida – kust ma teda küll tean, nägu on nii tuttav. Küsimus tekib põhjusega, sest Margaret on paljudele tuttav teleekraanilt, kuna on näitlejana kaasa löönud teleseriaalis „Köök“. Margareti iseloomustamiseks sobib kohandatud viisil ütlus, et naine nagu orkester. Margaret Kodusaar oskab lisaks näitlemisele laulda, tantsida ning ka riideid disainida. Nüüd võtab ta käsile aga järgmise väljakutse – giiditöö.

Margaret ise sõnab, et poleks osanud oodata, et giidina tööle asub: „Nägin kuulutust ja mõtlesin kandideerida. Juba vestlusel tekkisid mõtted, mis töö minu jaoks veel põnevamaks tegid.“. Margareti ametinimetuseks on küll giid, kuid tööpõld noorel naisel laiem – teda võib kohata tegutsemas ka Eesti mõisate kroonjuveelis ehk Palmses. „Tegelikkuses on töö osas üksjagu põnevust. Ühest küljest on Altja mu kodukoht ja sellisel moel siia panustamine on minu jaoks väga eriline. Teisest küljest on mõisad mulle alati suurt huvi pakkunud,“ sõnab Kodusaar ning lisab, et esimeseks väljakutseks saab olema giiditöö ja elamusmatkade pakkumine Altjal.

Eesmärgiks saab olema elamus

Mis plaani aga Palmse mõisa naised Merili ja Eve koos Margaretiga Altja osas peavad? Palmse mõisa juht Merili selgitab, et kuna mõis haldab ka kõrtsi, tekkis mõte kohale veelgi rohkem sisukust juurde anda: „Meie plaan on välja töötada elamuspaketid, mis just Altjaga on seotud. Soovime pakkuda võimalust koos giidiga läbida Altja metsades ja rannajoonel ühine matk ning hiljem kõrtsis keha kinnitada.“.

Merili, kes eraettevõtjana on ka ise suur õuetegevuste ja elamusmatkade korraldaja, on ettevõtmise pärast elevil. „Haljala vald ja Lahemaa on erilisi paiku täis ja inimestele, kellele matkamine sümpaatne ja looduses viibimine südamelähedane, on siin avastamist palju. Altja on üks sellistest paikadest, kuid elamusmatkade poolest suuresti veel avastamata,“ sõnab Merili ja lisab, et tunneb suurt heameelt, et Margaret nendega meeskonna liitus, kuna kohalik side külaga teeb elamuse veelgi ehedamaks.

Siinkohal võib selgitada, et elamusmatk pole päris tavaline rännak looduses, vaid matkamise kõrval on oluline koht lugudel, õpetustel ja tegevustel. Palmse mõisa hing Eve Ong selgitab, et nii mõisa kui kogu sihtasutuse eesmärgiks on talletatud ajalugu edasi anda ning elamusmatkad Altjal loovad võimaluse ka kuulsa kaluriteküla tausta ja külaga seotud põnevaid lugusid inimestele tutvustada.

Juba üsna pea saab seega Altjal elamuslikult matkata. Margaret ise on ettevõtmisest vaimustuses: „Altja küla on minu jaoks üks maagilisemaid paikasid ja tunnen suurt rõõmu, et seda sellisel kujul teistega jagada saan.“ Küsides, milliseid elamusi võib Altjalt oodata, leiavad naised ühiselt, et lennukatele ideedele ollakse avatud: „Praegu on plaanis seltskondlikud matkad ja lastele suunatud elamuspaketid, kuid kui on huvilisi, et näiteks südaöösel matkata, siis leiame kindlasti võimaluse mõte teoks teha.“.

Kõrts kui külakogukonna kese

Ajalooliselt on just kõrts olnud koht, kus külarahvas kokku saab. Ka Margareti, Merili ja Eve plaanides on külarahval oluline koht. Naised soovivad külaelanikega koostöös Altja külla panustada. „Eks kohalik kõrts on kogukonnale sama oluline kui neemel asuvad võrgukuurid. Need on ju Altjale nii iseloomulikud ja seetõttu oleme igakülgseks koostööks valmis,“ sõnavad naised üksmeelselt. Merili lisab, et suvehooajaks otsitakse kindlasti kõrtsi töötajaid ning mis saaks parem olla, kui kõrtsis kostitavad külalisi just külaelanikud. „Oleksin väga õnnelik, kui just Altjalt mõne tubli suvetöötaja leiaksime. See annaks elamusele ehedust jällegi hulganisti juurde,“ kutsub Merili Vipper kohalikke koostööle. Eve Ong lisab, et mõttes on ka ühine talgupäev, mida just koos külarahvaga korraldada võiks.

Kõrts on elamusmatkade plaanides samuti olulisel kohal. „Elamusmatkades on toidul kindlasti oma roll. Toit pakub ju elamusi ja seda ka matkaplaane koostades arvestame,“ sõnab Palmse mõisa juht ning lisab, et mõisa peakoka Marko Kulveri käe all on valminud kaluritekülale kohane menüü – rõhk on rannarahva toitudel.

23. aprillil kell 12 algab Altjal üritus, millega uued plaanid avalöögi saavad. Igas vanuses huvilisi oodatakse 1,5-tunnisele elamusmatkale, mida saadab Margaret Kodusaar. Korralikust rannaküla matkapäevast ei puudu ka toiduelamus. Matkajatele pakutakse selget kalasuppi ja marjakooki. Täpsemat infot leiab Palmse mõisa ja Altja kõrtsi veebikanalitest.

Lühidalt Altja küla ja kõrtsi ajaloost

(Refereeritud puhkaeestis.ee ja Wikipeedia)

Lahemaa rahvuspargis asuv Altja kaluriküla esineb kirjalikes allikates esmakordselt 1465. aastal. Lahemaa Rahvusparki loodes peeti Altjat olevat selline rannaküla, kus oli võimalik taastada üldilme ja ajalooline hoonestus. Lahemaa rahvuspark taastas Altja neeme paadi- ja võrgukuurid vanade fotode ning külaelanike mälestuste järgi. Täna näeb Altjal Uustalu ja Toomarahva tüüpilisi rannatalusid 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest ning Altja neemel taastatud võrgukuure.

Altja küla on aastate jooksul saanud endale palju erinevaid nimesid: Wandemunde, Jõesuu, Rootsipea, Rotzinpe, Kärba, Kerbann, Hallia, Halja, Hallja, Halljall, Halldja, Haldia, Haldja ning kõige hilisem Altja.

1857. aastaks oli Altjale kujunenud kolm kõrtsikohta: Mustoja, Paarma ja Altkõrtsi ehk Vanakõrtsi. Praegune Altja kõrts asub kunagise Paarma ehk Mäekõrtsi asukohal. Kõrts on ehitatud Lahemaa Rahvuspargi poolt 1978. aastal. Endisest kõrtsist polnud säilinud midagi ja polnud ka mõeldav seda võrgukuuride eeskujul mälestuspiltide järgi taastada. Seetõttu ehitati vana kõrtsi kohal üles päris uus kõrts Viitna ja Palmse vahel seisnud Kõrve kõrtsi fotode ja põhiplaani järgi. Hoone sai aga tublisti suurem võrreldes kunagiste rannakülade kõrtsidega.

Huvitav teada: Võrgukuuride lähedal vees on Suurkivi. Rannarahvas teab rääkida, et kui sisemaa elanikele tõid lapsi kured, siis Altja küla lapsed olevat selle kivi tagant veest toodud. Seetõttu on kivi ka Titekiviks kutsutud.