VT: Rehbinderi maja avab peagi uksed

Rehbinder talvel

Andres Pulver:

Kuidas maitseb tuleviku toit? Milline näeb välja 27 sajandi vanune mõõk? Või hoopis mammuti hammas? Kuu aja pärast saab uksed avavas Rehbinderi majas neile küsimustele vastused.

Kui Virumaa kreisimarssal krahv Gustav Dietrich von Rehbinder laskis endale kreisilinna Wesenbergi seisusekohase elamu ehitada, ei osanud ta ilmselt ette kujutada, et 224 aastat pärast maja valmimist sellest muuseum saab.

Aga saab. Pärast pikki aastaid linnavalitsuse koduks olemist. Ning Udriku saks, kes omas ajas väga kõva mees oli ning enda mõisas Eesti suurima kalevivabriku käima pani, leiab selles muuseumis loomulikult kajastamist. Mööda ei minda neistki, kes siin majas Rakveret valitsenud on, alustades Tiesenhauseni ja lõpetades Juhkamiga.

Ent see pole sihtasutuse Virumaa Muuseumid kõige värskema hoone põhiline sisu. Ning muuseum on Rehbinderi maja kohta vist natuke vale öelda, pigem ikka näitusemaja.

Ühtegi seina maha lõhkuda ei tohi ja nii tuleb hakkama saada suhteliselt väikestes ruumides.

Virumaa Muuseumide juht Ants Leemets luges üles mitu püsinäitust ning mitu ajutist näitust, mida seal umbes kuu aja pärast näha saab.

Vana maja seab oma tingimused. Ühtegi seina maha lõhkuda ei tohi ja nii tuleb hakkama saada suhteliselt väikestes ruumides.

Hoone tänavapoolsesse külge jäävad püsinäitused, kus välja pandud Virumaa Muuseumide kogude ajalooliselt väga väärtuslikku kraami, mida seni pole olnud võimalik kuigi palju eksponeerida. Ühes toas on kirikuvarad, teises väike relvakogu koos 2700 aasta vanuse mõõgaga, kolmandas vähemalt 300 aastat vanad asjad, mille seas on ka näiteks mammutihammas ning aastast 1515 pärit nõudekapp. Neljas tuba on sisustatud 1930. aastate söögitoaks.

Koridori tuleb maaligalerii, kus esialgu pildid muuseumi kogudest, ent hiljem on seal plaanis näitusi vahetama hakata.

Maja hoovipoolsesse külge viiakse üle renteinäitus kõrvalmajast ja lisaks sellele pannakse seal püsti ajutised näitused.

Väljapanekuga “Kuidas toita ära 9,5 miljardit inimest?” tutvustatakse külastajale võimalusi, kuidas ära toita 9,5 miljardit inimest aastal 2050.

“Praegune tarbimine viib planeedi hukule,” nentis Ants Leemets.

Magevesi moodustab näiteks vaid kolm protsenti Maa veevarudest, aga lõviosa sellest asub liustikes.

Meie siin ei pruugi veepuudust tajuda, kuid maailmas on see juba praegu väga suureks probleemiks.

Näitusel saab maitsta tulevikutoitu ja näha, mida me tegelikult endale sisse sööme.

Näitus “I Robot” kajastab robootika ajalugu, robotitega seotud võimalusi ja nende kasutamisest tulenevaid ohte. Ühtlasi pakutakse võimalust lihtsamaid roboteid kokku panna ja võistelda. Lisaks saab näha reaalseid roboteid kodumajapidamises, meelelahutuses, jõustruktuurides, sõjanduses ning tööstuses.

“Robotid on märkamatult meie igapäevaellu tunginud, ehkki me seda alati eriti ei teadvustagi,” lausus Ants Leemets.

Robotinäituseks on Virumaa Muuseumid muu hulgas saanud NASA-le loodud marsikulguri prototüübi. Kulgur ise küll kasutusse ei läinud. Inimeste abi paluti omal ajal Normas toodetud mängurobotite ja kuukulgurite hankimiseks. Üht-teist on muuseumile ka viidud, kuid otsingud jätkuvad.

Rehbinderi maja uksed avanevad külastajatele novembri lõpu poole. Iga päev see avatud olema ei hakka, sisse pääseb ettetellimisel, aga ka teatud päevadel kindlatel kellaaegadel.

“Turvakaalutlustel,” põhjendas Ants Leemets.

Lihtsalt selleks, et kaitsta eksponeeritud asju, mille rahaline väärtus ei pruugigi väga suur olla, ajalooline väärtus on aga hindamatu.